Mahlane rabarberikook

Tegin endale paar nädalat tagasi ühe armsa kingituse ja ostin ägeda suure maali kööki. Üldiselt ma maale ei osta:) Aga kui seda maali internetis silmasin, tundsin, et ma pean selle endale saama, sest see pilt kiirgas minu arvates sellist mõnusat positiivsust, elu nautimise ja lihtsalt kulgemise rõõmu. Mõeldud-tehtud. nädala kahe pärast istusime juba hommikul lastega koos köögilaua taga, mugisime putru ning Pipi nõudmisel andsin iga maalil kujutatu detalili kohta aru. Muidugi küsib ta nüüd neid samu küsimusi iga jumala hommik:) Eriti armas on see, kuidas ta viimastel päevadel mitu korda jookseb kööki, istub laua taha ning hakkab pilti mõtlikult puurima-uurima. Kõige selle püha toimingu juurde käib alati lause: "emme, see on nii ilus pilt, oi-oi, kui ilus pilt see on!". Ise muidugi kavalalt naeratades selle juures. Tont teab, mis ta ise selle juures mõtleb:)

Üldiselt on meil viimasel ajal hommikud väga tsillid. Arvestamata mõnd erandlikku hommikut, ei riputa enam jala küljes ja ei nõuta kohe pärast ärkamist putru. See teeb ikka elu kohe ilusamaks, kui saab hommiku kaua jokutada, hommikusööki nautida ning rahulikult mõelda, mida päeva jooksul ette võtta. Nii, et nõustun täielikult väljendiga "the happiness depends on a long lazy breakfast".  Muidugi on meil ka selliseid hommikuid, kus tunne, et Pipi haub mulle mingit kättemaksu, kus tema "mängu" eesmärgiks on oma nõudmiste välja ütlemisega lasta mulle mitte kauem kui 5 sekundit korraga toolil istuda. Ja kõiki oma mõtteid karjumise teel välja öelda, ise veel selle juurde targutades, et "emme, kas sul kukuvad kõrvad pea otsast ära". Ei tea jah, kust ta selle väljendi on õppinud ... 

Igal juhul oli meil eile jälle üks selline mõnus hommik, kus istusime köögis, Pipi ja Lotta sõid putru, mina jõin kohvi ja sõin selle kõrvale ühte väga head rabarberikooki. Rabarber on mu meelest üks igati tänuväärne taim, mis teeb kõik koogid kergemaks ja pärast mitme tüki söömist ei tekita mingit "magusaga patustamise" tunnet. Saiakookide fänn ma pole, seega katsetasin kahte kooki, kus on suurem osa koogist mahlane sisu, ühes koogis siis hapukoor ja teises ricotta. Hääd said nad mõlemad. Ja kordustegemisele lähevad raudselt see suvi, marjaks siis vastavalt see, mis hooaeg parasjagu pakub. Kõigepealt jagan siis ricottaga rabarberikoogi retsepti.

Nii, et tehke endale hommikul üks SUUR KOHV, võtke kõrvale üks hea koogitükk ning lihtsalt jokutage, jokutage, jokutage. Päeval kohe hoopis teine vunk sees, ausõna:)

Põhja jaoks:

380 ml jahu

60 ml suhkrut

tsipa soola

100 gr külma võid

1 munakollane

1,5 spl maitsestamata jogurtit

Täidise jaoks:

5 rabarberivart, mis on tükkideks lõigatud

500 gr ricotta kohupiima (kasutasin Tervise ricottat)

100 ml suhkrut

1 muna

2 spl vaniljesuhkrut

Beseekatte jaoks:

170 ml suhkrut

3 munavalget

1 tl sidrunimahla

Valmistamine

1. Sega jahu, sool ja suhkur omavahel. Lisa tükeldades või ning mudi tainast nii kaua, kui tekib ühtlane mass. Seejärel lisa munakollane ja jogurt ning sõtku ühtlaseks taignaks. Tee tainast pallike, pane toidukilesse või kilekotti ning pista pooleks tunniks külmkappi.

2. Tükelda rabarber, sega suhkruga ning jäta 10 minutiks seisma. Seejärel kurna üleliigne mahl sõelaga välja eraldi kaussi. Seda mahla läheb veel vaja.

3. Kata koogivormi põhi ja küljed taignaga ning eelküpseta 180 kraadi juures 5 minutit. 

4. Laota rabarberid eelküpsetatud põhjale ning küpseta veel 15 minutit.

5. Sega ricotta, muna ja vaniljesuhkur omavahel ning lisa pool rabarberist eemaldunud vedelikku. Vala segu rabarberitele ja küpseta 20 minutit.

6. Vahusta munavalged suhkru ja sidrunimahlaga kõvaks vahuks. Suhkur lisa vahustamise lõpu poole alles, nii umbes kolmes osas korraga. Kata kook vahuga ja küpseta veel mõned minutit, nii kaua, kuni vaht kergelt kuldseks tõmbub. 

Lase koogil ilusti jahtuda.

Algallikas: crystels.blogspot.com