Pühapäev, 18. november 2012

Sõprus

Arvatavasti tänase blogipostitusega ma mingit uudistekünnist eilse raamatumüüjate afterparty järelkaja foonil ei saavuta, aga seep see eesmärk polegi. Tahan hoopis oma blogipostitusega teha suure pai oma armsatele sõpradele/sõbrannadele, kes on alati valmis aitama ja uute asjadega kaasa tulema. Mulle inimesed väga meeldivad:) Eriti just sellised, kelles on piisavalt spontaansust, kes ei kaalu 100 korda enne, kui midagi mittetavapärast tegema hakkavad, kes ei luba suure suuga ja pärast sama suure suuga ei mõtle vabandusi välja. Sellised, kes on muretud ning kellel on piisavalt julgust sinuga vahel mittenõustuda ning kellega on ok mittemidagi rääkides ühes ruumis viibida. Ägedad ja meeldejäävad mälestused tekivad just selliste inimestega, kes vastavad su mõnikord liiga hullumeelsele või esialgu-mitte-just-kõige-paremale-ideele "miks mitte, teeme ära!". Ja ausalt öeldes ei tule mul praegu meelde mittemidagi, mida ma kahetseksin või teeksin teistmoodi. Pigem hoopis selliseid asju, mida oleks võinud ikka teha, kuid mis ebaratsionaalsuse, üldise halvakspanu saamise hirmus vms põhjusel tegemata jäi. 


Igal juhul otsustasin ma laupäeva hommikul küpsetada oma heale sõbrannale Kärdile Austraalia banaani-õunaleiba pekaanipähklitega ja porgandi-seemne küpsiseid. Tänutäheks selle eest, et ta oli lahkesti nõus õhtul väikest Lotta-Liisi hoidma, et saaksime Sullaga raamatumüüjate auhinna banketile minna. Kuigi õhtu lõppes sellega, et Lotta maandus Kärdiga samuti hotellis õnnetu ja näljasena (keeldus söömast ja ei olnud mittemillegiga rahul), siis saime siiski oma kõhud täis söödud ja enam-vähem banketi lõpuni ära oldud. Aftekal Koit Toome rütmidel tantsukeerutamine jäi siis see aasta (jälle) ära, kuna lisaks Lottale oli ka Jette hoidjale konkreetselt selgeks teinud, et tema magama põhimõtteliselt täna ei lähe. Kanged naised mul siin kodus! 

Selle Austraalia leiva retsepti kaevasin ma kunagi välja Austraalia köögi õhtuks, mida ma rahvusköögi õhtute sarjas korraldasin. Mai oska öelda, mis selle leiva Austraalia-päraseks teeb, sest pole kunagi sealmail käinud. Aga igaljuhul oli see nii populaarne, et kadus laualt enne, kui kõik külalised kohale jõudsid. 

Porgandi-seemne küpsistele langes valik aga seetõttu, et nendel pimedatel sügis/talveõhtutel tekkinud suurt magusaisu on igaljuhul kergem (sõna otsese mõttes) väiksemaid süümepiinu tundes saata mööda PORGANDIküpsiseid nosides kui sokolaadi kugistades. 
Igal juhul on mul nii hea meel, et mul on nii ägedad sõbrannad ja selle postitusega saadan tänusõnad teele eelkõige Kärdile!!! 

Õuna-banaanileib pekaanipähklitega

100 gr sulatatud võid
Pool tassi pruuni suhkrut
Pool tassi valget suhkrut
2 muna
3 tl hapukoort
1 purustatud banaan
1 tl vaniljesuhkrut
2 klaasi täistera nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl soodat
½ tl kaneeli
2 kooritud ja tükeldatud õuna
½ klaasi pekaanipähkleid 

Vahusta või suhkruga ning lisa munad. Vala juurde hapukoor, purustatud banaan ja vaniljesuhkur. Eraldi kausis sega omavahel jahu, küpsetuspulber, sooda ja kaneel. Järk-järgult sega kokku või-suhkru-muna seguga. Viimasena lisa taignasse ettevaatlikult tükeldatud õunad ja pähklid. Küpseta 180-kraadise kuumuse juures u 50 minutit. Maitseb kõige paremini poolsoojalt.

Porgandi-seemneküpsised

180 gr võid
1,5 dl suhkrut 
u.200g riivitud porgandit
5,5 dl jahu
1tl küpsetuspulbrit
1tl vanillisuhkrut
näputäis soola

Vahusta sulatatud või suhkruga, lisa segule peenelt riivitud porgandid. Sega juurde omavahel segatud kuivained. Lisa kaks peotäit linaseemneid ning üks peotäis kõrvitsaseemneid. Vormi käega taignast väikesed pallikesed ja suru need laperguseks. Pintselda munaga, raputa peale kaneeli. 

Küpseta 200-kraadises ahjus 15 minutit. Küpsised jäävad äärtest mõnusalt krõbedad ning keskelt pehmed. 






1 kommentaar:

  1. Anytime! Ma oleks muidugi tahtnud näidata ennast Lotta lemmikuna ja temaga suures rahus ja sõpruses kuni banketi lõpuni olla :) Seekord läks siis teisiti. Küpsised on otsas, väga head! Ja leib-keeks on ka varsti otsas, Erki kiidab suu täis!

    Kärt

    VastaKustuta