Nii kummaline, kui see ka pole, aga sellel aastal oli mul enda sünnipäeva üle nii hea meel:) Armas oli hommikul üles ärgata, kui Pipi oma voodist mulle unesegaselt ütles: "palju õnne". Eks ma olin eelmine õhtu talle väikest eeltööd ka teinud ja rääkinud, et emmel homme suur praznik. Ja kuna ma olin seda kontseptsiooni sünnipäevast sidunud väga tihedalt koogiga, siis jäi see Pipile kohe ekstrahästi meelde. Elementaarne Pipi puhul, eksole:)
Tore oli ka see, sünnipäevalõuna veetsin oma parimate sõpradega, kellele oli puhas rõõm head ja paremat küpsetada. Kuigi seekord oli see hommikune kiire küpsetamine Agara Pipi ja Lustakate Jalgadega Lotta tõttu pisut tüütu, siis lõppeks oli see kogu vaeva väärt. Ma ei tea, kas see on teaduslikult ära tõestatud, aga heade sõpradega on toit poole maitsvam ja nauditavam (eriti, kui toit on ise tehtud). Või siis pigem tundub mulle nii, et toidus vajakajäämist kompenseerib lihtsalt hea seltskond, nii et ei tule mõttessegi toidu pärast vinguda ja viriseda.
Sünnipäevaõhtul pärast laste magamajäämist hakkasin mõtlema, et kui äge on ikka, kui inimesel on kirg millegi vastu. Kuidas see paneb inimese elama ja muudab inimese väljast- ja seestpoolt nii säravaks. Ehk kui inimesel meeldib miski või midagi nii väga teha, midagi, mis läheb nii väga korda. See, kuidas inimesel lähevad silmad entusiasmist põlema, kui puudutada vestluses tema kirge. Äge! Mul on päris mitu sõpra, kes on sellise suure kire enda jaoks avastanud ja peab tunnistama, et see on tõeliselt kadestamisväärt!
Mulle tundub, et mul on ka viimasel ajal tekkinud üks kirelaadne tunne kokkamise vastu, sest muidu ma ei mõtleks nädala aega ette, kuidas ma Pipile jänesekujulisi küpsiseid tegema hakkan ja sinna küpsiste vahele ise tehtud mustsõstra-maasikajäätist panen. Ja ma toitun juba mitu päeva oma kujutluspildist, kuidas see ahvatlev küpsis välja näeb. Mai tea, kas see on nüüd kirg või siis mingi kiiks, aga mind teeb see õnnelikuks:)
Ühesõnaga, siit tuleb maius, mida oma mõtetes vähemalt nädala aega haudusin ning vaikselt hoogu võtsin. Aga tehtud ta sai ja maitseb mu meelest imehästi! Ehk seetõttu, et KIREGA tehtud ikkagi!
Kakaoküpsised
2,5 dl jahu
1 dl tuhksuhkrut
4 kuhjaga spl kakaopulbrit
1tl vanillisuhkrut
näpuotsaga soola
100 gr külma võid
2-3 spl 35%-list koort või hapukoort (20%)
Rulli tainas jahusel pinnal lahti ning lõika vastavalt soovile erinevaid kujusid. Mina kasutasin piparkoogivorme: jäneseid, südameid, lilli, liblikaid. Aseta need ahjuplaadile ning küpseta 180-kraadises ahjus u 10 min.
Nüüd jäätise juurde.
Mustsõstra-maasika jäätis (ei ole jäätisemasinat vaja)
300 gr mustsõstraid (võib ka külmutatult)
200 gr maasikaid (võib ka külmutatult)
100 ml vett
100 ml suhkrut
4 dl vahukoort
pool purki kondenspiima (suhkruga)
Pane mustsõstrad, maasikad ja vesi potti ning keeda u 7 minutit. Lisa suhkur, kuumuta keemiseni ja keeda u 5 minutit, kuni segu on võtnud siirupi paksuse. Lase pisut jahtuda, püreesta ning sõelu üleliigne tahke kraam välja. Jahuta toatemperatuurini.
Samal ajal vahusta vahukoor, kuni moodustavad pehmed tipud, kalla vahustamist jätkates sisse kondenspiim ja vahusta veel natukene. Kalla segu sügavkülmikusse minevasse anumasse ja nirista ühtlaselt peale mustsõstra-maasikasiirup. Võta spaatel või kitsam pannilabidas ning tee sellega segu sisse nr 8. Pane jäätis sügavkülmikusse ning lase tal seal tahkeneda vähemalt 6 tundi. Mul oli üks ööpäev, kuna pärast 6te tundi ei olnud minu sügavkülmik jäätise veel päris tahkeks külmutanud.
Nüüd lõika jäätisest u 1 cm paksused viilud. Seejärel lõika samasuguste piparkoogivormidega, mis küpsiste tegemisel kasutasid, välja kujundid. Aseta jäätisekujund kahe küpsise vahele ja nn briketijäätis ongi valmis. Säilita sügavkülmas.
PS. Kes ei viitsi jännata jäätise panemisega küpsiste vahele võib lihtsalt serveerida jäätisepalle ja visata sinna küpsiseid peale. Maitsed sobituvad omavahel väga hästi.
Küpsiste algretsept Tuuli Mathiseni blogist "Ise tehtud, hästi tehtud", jäätis Perenaise kodukalt.
Kui osav! Milline perenaine!
VastaKustuta