Autosõidu põlgurite põlvkonna rõõmustamiseks ehk minu uus leid Kadriorus

Kui Tallinna-Tartu vahel ehitataks trammitee, siis oleksime meie igatahes püsikliendid, sest igasugune pikkade vahemaade sõitmine autoga (lastega) on minu jaoks täielik õudusunenägu. Suurema lapse annab ära rääkida, et ta istuks rahulikult ja ei esitaks mulle autosõidu ajal igasuguseid erisoove, mis tähendab näiteks diskori mängimist lauludega, mis kõik asuvad erinevatel plaatidel. Või et ma pean lihtsalt huumori mõttes auto välisklaasile kassi näo joonistama ja samal ajal ka autot juhtima, vms. Ühesõnaga Pipil selge, et roolimise käigus kassi joonistamise üritamine lõppeb avariiga! Aga jah, see Lotta (1,5)... põhimõtteliselt juba vihkab turvatoolirihmu ja seda, et ta autosõidu ajal ei saa vabalt autos ringi liigelda. Ja protestimiseks ta terve tee lihtsalt undab ja undab ning Tallinnast Tartu poole startides juba Kosel on ta mu ajud täiesti pehmeks karjunud:) 

Üldiselt Lottale kätteantud parankad aitavad, aga ainult ajutiselt, lõpuks ei ole ta huvitet ka kõige ahvatlevamatest toidupaladest. Vahet pole, et iga kord enne startimist oleme Jüri basseinis ennast uniseks ujunud ja uneaeg ilusti kätte jõudnud. Nemad lihtsalt istuvad autos, silmadpeas suured, ühel pool undav Lotta ja teisel pool Pipi, kes üritab teha ärkvel oleku maailmarekordit. Ja ei saa muidugi mainimata jätta, et siis muidugi u 5 minutit enne vanavanemate juurde jõudmist jääb Lotta autos magama ja ärkab kohe üles, kui vanavanemate koer esimese haugatuse teeb. Nice eksole:)

Ühesõnaga suurem osa ajast, kui lastega vaja autoga kuhugi sõita, on Lotta nõus mingi aeg rahulikult istuma ainult siis, kui talle miskit süüa pakutakse. Aga kuna neid autosõidukordi (see käib ka kärus istumise kohta, mis on tema arvates lihtsalt nõme) on ikka piisavalt palju, ühtlasi lasteaeda viimisi-toomisi, siis ei taha talle iga kord mingit jama ette sööta. 

Kappasin siis üks päev lastega mööda Kadriorgu ja avastasin, et Kreutzwaldi tänavale on tekkinud üks hästi lahe pood-showroom Lastetoit (lastetoit.ee). Kuna järgmine päev oli plaanis jälle pikem ots Tallinnast-Tartusse sõita, siis mõtlesin, et haaran lastele autos näksimiseks midagi vähe tervislikumalt. Kokkuvõttes, tegemist ühe hästi laheda poega, kus müügil palju erinevaid orgaanilisi puhtaid lastele mõeldud sööke, snäkke, jooke jne. Minu teadmine Ella Kitcheni toodetest näiteks piirdus ainult poes müüdavate tuubitoitudega, mis mõeldud enamasti tittedele või noh kuni aastastele. Aga tegelikult on neil väga-väga lahedaid tooteid, mis sobivad ja kindlasti maitsevad igas vanuses lastele. 

Jah, need on tõesti kallimad kui parankad ja Selga küpsised, aga see-eest täiesti puhtad igasugusest jamast ja täis kasulikke aineid. Minu lapsed suutsid need igatahes kõik välgukiirusel ära hävitada (süües muidugi:)). Vanaema juurde autoga jõudes, ei olnud nad oma kõhtu mingit saia ja muu jamaga nii täistõmmanud, vaid hindasid väga vanaema poolt lauale serveeritud mõnusat sooja kodutoitu:) 

Lihtsalt vahepeal on nii kummaline vaadata, kuidas inimesed oigavad ja hädaldavad, et sõid liiga palju saia või mingit muud jama. Ja siis samas visatakse lastele ette kõike seda sama ja eeldatakse, et nende väike organism suudab selle jama kiiremini ja valutumalt läbi seedida. Mai viitsi neid ägisevaid-kägisevaid täiemõistusega täiskasvanuid kuulata ja excuse me french, ma ütleks neile heameelega, et "loll olid, et sõid". Aga eks igaüks teab paremini:) Ja ma oigan ja ägan ka ikka vahepeal pärast söömist:)

Kui vähegi lastega kogu aeg ringi liikuda (tantsutrennid, ujumised, vanema lapse viimine-toomine lasteaiast jms), siis sellised tervislikud snäkid/vahepalad on igati tänuväärsed, et lapsed rõõmsad oleks ja ära ei väsiks. 

Siit ka paar pilti, mis meil tõeliseks hitiks ostusid. 

Aprikoosi-müslibatoon

Meie uued "Lotte" maisikepikesed ehk Orgaanilised porgandikrõbinad. Need kadusid nii kiiresti ära, et jõudsin ise vaid ühe prooviks võtta! Kuna porgand iseenesest magus, siis peaks lastele suhtkindlalt peale minema. 

Juustu-tomatipallikesed

Pärast nende söömist oli Lotta nägu nagu savimaskiga kaetud:) (tomat=punane-pruun). 

Ja siit siis Pipi lemmik magustoit: orgaanilised rosinad! Ma arvan, et kogu võlu nende rosinate juures peitub pakendis. Talle lihtsalt nii meeldib see toiming, kus oma pisikeste peenikeste näpukestega karbikesest väikseid rosinaid võtab ja demostratiivselt suhu nosimiseks viskab:)

Seega, soovitan SOOJALT neid snäkke oma laste peal testida. Soovitaks neile reklaamlauseks panna: "Seda lapsed ostaksid!". Vähemalt minu lapsed:)