Kõrvitsasupp ingveriga

Oi, kuidas mulle meeldib talv koos lumega. Selline üdini romantiline, eriti just praegusel jõulukuul. Varem ei osanud ma eriti rõõmu tunda hommiku kella 9-test jalutuskäikudest ehk täpsemalt need olid pigem ühesuunalised kiirkõnnid tööle, läbi lärmaka linna. Nüüd aga liigun vastassuunas Kadrioru pargi poole, üks käsi lükkamas vankris magavat Lottat ja teine käsi tõmbamas kelku, mille peal lebotab Jette. Kiiret pole kuhugi. Mõnusas karges talvevaikuses kihutavad mööda üliagarad jooksumehed oma lumes krõbisevate tossudega. 

Või siis need peale 5-sed jalutuskäigud tänavalaternate valguses Kadrioru tänavatel (jah, mulle ikka hirmsasti meeldib Kadriorg). Samal ajal kui Jette loeb mulle ette majade numbreid, meeldib mulle hirmsasti akendest sisse piiluda. Mitte nüüd nina vastu akent, vaid ikka kaugelt, nii muuseas, täitsa anonüümselt kohe :) Talvised pimedad õhtud on ideaalsed sellise huvitava veidi kiiksuga hobi harrastamiseks. Lihtsalt need majad siin kandis on juba nii omaks saanud, et põnev on vaadata, kes nende akende taga siis kah elavad...

Linnuvaatlejaid nimetatakse ornitoloogideks eksole, aga huvitav, kas inimestevaatlemist harrastavate isikute kohta on ka mingi eraldi väljend? Aga mulle hirmsasti meeldib inimesi vaadelda. Oma eelneva kogemuse põhjal võin öelda, et üks paremaid vaatluskohti on Tartu Raekojaplats - seda siis kõikidel aastaaegadel v.a. suvel. Seal võib kohata väga huvitavaid vaatlusobjekte. Istutad aga oma tagumiku purskkaevu ääre peale ja lihtsalt vaatled. Soovitan.

Seoses talve ja külmade ilmadega on minu vaieldamatuks lemmikuks kujunenud muskaatkõrvits, mida olen nüüd erinevates toitudes päris palju katsetanud. Räägitakse, et kõrvits on üks igati tänuväärne toiduaine, mis sisaldab kaaliumi, magneesiumi, kaltsiumi ja rauda ning pea kõiki vitamiine. Sageli on kõrvitsas isegi rohkem karoteeni kui porgandis. Olen viimasel ajal proovinud teha mitmeid erinevaid kõrvitsasuppe ning nüüd pärast  timmimisi leidnud selle kõige õigema/parema. Selle supi teevad heaks eelkõige kaks asja: esiteks, kõrvitsa keetmise asemel röstisin seda ahjus (maitse ikka tunduvalt parem) ning teiseks, lisasin suppi rõõmsalt korraliku tüki ingverit. "Üks väike asi" asi juures ja supp on kohe tunduvalt parem. 

Ehk siis pärast mõnusaid talviseid jalutuskäike on see supp nagu rusikas silmaauku - punased põsed, mõnus rammestus ja puhanud meel. 

Kõrvitsasupp ingveriga

Vaja läheb:
u 600 grammi muskaatkõrvitsat
1 sibul
2 küüslauguküünt
u 2 cm ingverit
1 porgand
0,5 liitrit köögiviljapuljongit
75gr klassikalist toorjuustu (Farmi)
peale raputamiseks kõrvitsaseemneid

Valmistamine:

Viiluta kõrvits (koos koore ja sisuga) ning pane 200-kraadilise kuumusega ahju 20 minutiks. Samal ajal tükelda sibul, küüslauk ja porgand (viiludeks) ning riivi ingver. Pane poti põhja 2 spl võid ning lisa eelnevalt tükeldatud/riivitud ained. Kuumuta veidi segu. Seejärel lisa kuum puljong ning lase segul nii kaua podiseda kui porgandid muutuvad pehmeks. Seejärel eelmalda ahjust võetud kõrvitsal koored ning lisa kõrvits supile. Kõige lõpuks viska potti toorjuust ning mikserda kogu "supp" ilusaks kuldkollaseks püreeks. Serveeri röstitud kõrvitsaseemnetega ja soovi korral tumeda ciabattaga.